SALME TORN
Saaremaa maapind kerkib umbes 2 mm aastas. Põhjaosas rohkem, lõunas vähem.
Sõrve oli saar kuni u.14.saj, kuni seda eraldas suurest saarest salm ehk väin.
Naljaga pooleks võib öelda, et viimati üritas salme läbida kreeklaste kaubalaev Volare 1980ndatel. Kuulus "Kreeka laeva" vrakk seisis madalas Lõu lahes mitukümmend aastat enne kui tükkidena minema veeti. Kuulujutud teadsid rääkida, et kreeklased pidanud tormise ilma tõttu kohta Tallinna laheks ja juhtisid oma vanalaeva julgelt lahte.
Tänases Üüdibe külas, mis on Salme küla kõrval, leiame kõrge liivakünka. Küngas eristub selgelt ümbritsevast ,ulatudes 2 kuni 3 m kõrgemale tasasest liivanõmmest ja võtab enda alla u 500-600m2.
...kui teiselt poolt. 17.-18. ja 19.saj koostatud mõisakaardid kujutavad põhiliselt kõlvikuid.
Need on koostatud maksukogumise eesmärgil ja kajastavad koostamise aja kohta üsna täpselt põldude asukohti ja pindala. Lisaks on kujutatud Niidud, Saadud, Karjamaad ja Heinamaad. Ka mõned talukohad. Ja muidugi eri kõlvikuid eraldavad kivisaiad.
Lisaks on ära toodud kõlvikute vahele jäävad Nõmmed, kui maastiku osad, milledel on kohanimi, kuigi seda kohta ei majandata. Ja ära on nimetatud ka Väljad, mis on teedevõrgu osa - laiemad kohad teede ristumis-ehk hargnemiskohtades.
Kohta, kus täna asub see ümbritsevast paar meetrit kõrgem liivaküngas, on 18.saj mõisakaardil nimetatud Torni Nõmm.
Täna ei leia me sealt lähedusest ühtegi torni, v.a. EMT mobiilimast. Ilmselt mõisa maamõõtja aimas seda ette:) Küll ei leidu tollaselt kaardilt lähedusest ühtegi Torni nimelist talu, mille järgi koht nime oleks võinud saada.
Nõmme järgi on nimetatud Põld - Nõmme Põld. Kõrval asub Massi Nõmm, mille nimi ilmselt on seotud kõrvaloleva Massi taluga.
Küsimus on - mis oluline torn siin oli, et selle järgi lausa kohale nimi pandi? Nimi pidi olema kasutuses ja üld-teada, et see maamõõtjale teatavaks sai ja kaardile kanti.
Täna ulatub see liivaküngas u 10m üle merepinna. See on kõrgeim punkt 4km raadiuses. Kui tõmbame kaardile 4km raadiusega ringi, jääb sinna sisse ka kunagine salm ehk väin. Soovi korral saaks siit kogu ümbrusel silma peal hoida. Täna varjavad vaadet kõrgeks kasvanud puud.
Silmapiiri kaugus arvestatakse lihtsa valemiga, kus vaateväli suureneb seda rohkem, mida kõrgemal asub vaatepunkt.
http://opik.obs.ee/osa1/ptk01/box01.html
Silmapiiri kaugus.
Võrdluseks olgu mainitud, et algelise purjega snekja ehk piratica ehk siuglaev ehk huisk, millega tihttuules veel sõita ei saanud, arendas keskmist kiirust 4,5km/h. See võimaldas jõuda "silmapiirilt" randa tunni ajaga. Nii oli see umbes 8.-10. saj. Arenenum puri võimaldas arendada 11.saj keskmist kiirust juba10km/h.
Vaateraadius 12,3km Torni Nõmme liivakünkalt.
Mõned kõrgemad punktid siia ringi sisse siiski jäävad. Üks neist asub siinsamas, Üüdibe külas ja on 9m üle merepinna. Juba 17.saj mõisakaardile on see koht märgitud kiviraguna.
Tõllu istumise kivi. 17.saj mõisakaart
68. [Tõllu istmeasemega kivi]
Salme vallas Üüdipe külas Tohvri talu koplis on kivi, milles istease. Sellel kivil istunud Suur Tõll ja jalad ulatanud Paavli aida taha.
RKM II 4, 216 (6) < Kaarma, Abruka saar < Anseküla, Salme v., Üüdipe k. — V. Väli < Aliide Lääts, 36 a. (1946).
Vrd. Käina kiriku ehitamine, Leiger, muist. 9.
Ja siin on tänagi mitme meetri kõrgune kivikuhi, läbimõõduga u 20m.
Kivikuhi.
Tagatipuks on kuhja otsas näha pukktuuliku kivijalg ja riismed puitosadest.
Väga harva leidub tuulikut, mille alla on kuhjatud kividest suurem kuhi. Seetõttu on see koht eriline. Põld, millelt need kivid võiksid olla korjatud, pole kuigi suur. Paistab, et kive on siia kaugemalt juurde toodud. Lisaks on siin põllul veel väiksemaid kiviragusid.
Kui see suur raudkivikuhi on spetsiaalselt kokku kantud siis kas vaid selleks, et väiksele pukktuulikule paremat tuult püüda?
Praeguse Üüdibe küla kohalt leiame mõisakaartidelt nimetuse Hiedepe mis tollase kirjapildi hääldusreegleid arvestades peaks häälduma Iidepe. Kogu lugupidamise juures erinevate tõlgenduste suhtes, mis loevad sellest kohanimest välja nii Hiiepea kui ka Hütepea ehk Hülgepea, kasutan võimalust välja pakkuda
veel ühe tõlgenduse. Kuni ühtegi neist pole "lukku löödud" on iga uus seletus teretulnud ja huvipakkuv!
Iidepe on lühend Iide-peast kus pea viitab millelegi "ülemisele" või " kõrgemale kohale". See tähendab, et see kohanimi võib kanda mälestust ülemise või kõrgema iidetule paigast.
Kui kohale andis nime ülemine või kõrgem tuli, siis pidi olema ka mingi alumine märk. Ja neid ühendav liin pidi merel seilajatele märku andma karidest või läbipääsust.
Proovime eksperimendi korras ühendada Torni Nõmme liivakünka ja kivikuhja otsas olnud tuuliku mõttelise joonega, mille pikendame merele.
Vaatame, kuhu välja jõuame...
Torni Nõmme - Tolli Põllu liinile jääb Kriimi laid!
Torni Nõmme kuhi ja Tolli Põllu tuulik on ühel liinil Lõu lahe ainukese arvestatava laiuga. Kriimi laid on täna 2-3m üle merepinna, mis maatõusu arvestades tähendab, et 11.saj jäi see madalik napilt vee alla. Tollaste, kaubateel seilavate madala süvisega aluste jaoks oli see ohtlik madalik lääne poolt salme-väinale lähenedes.
Kas Torni Nõmmel asus tuletorn või oli see tuleta maamärk, jääb siinkohal esialgu lahtiseks.
No comments:
Post a Comment