Selle, seni trükkimata käsikirja tõlkimist alustas Stocholmi saarlane Oskar Niit aastaid tagasi.
III osa „Anseküla kihelkond" 13. peatükis „Saaremaa Rahvakangelane" näitab kirikuõpetaja üles suurt huvi saarlaste hulgas veel liikuvatele rahvajuttudele Suurest Tõllust ja avaldab kahetsust, et kunagi ilmselt terviklikust mütoloogiast või kangelassaagast, nagu tema seda nimetab, on säilinud vaid riismed.
Ta oletab, et selle üks põhjus on, et erinevalt mandri Kalevipojale eeskujuks olnud lugudest, ei ole Tõllu saaga värsivormis ja ei jää nii hästi meelde. Veel ühe põhjusena nimetab ta 1740 ndal alanud „suurt äratuslainet", mis sisendas põlgust kõige ilmaliku suhtes.
Hoolimata sellest , kutsub Körber üles neid katkeid tähele panema ja üles noppima. Sest
„ kes heidaks üksikud pärlid ära, sellepärast, et tal tervet keed ei ole?"
Tsiteerime edasi:
" Tõll oli suure lugupidamise ja usalduse võitnud kuue maavanema juures. Nimelt Mone (Muhu), Horile (Hirmuste), Waldele (Valjala), Karmele (Kaarma), Kilikunde (Kihelkonna) ja Svorve (Sõrve),... kui esimene võrdsete hulgas ."
Körber võrdleb rahvajutte ajaloo ürikutega ja teeb omi järeldusi :
"Alles peale kahte edukat vastulööki...ilmselt taani kuningas Waldemari kahele vallutuskatsele...1206.a ja 1222.a...tõusis ta kõrgeimaks väepealikuks."
Aga 1227 Riiast Saaremaale tunginud 20-tuhandeline vägi oli liialt ülekaalukas ja maavanemad lasksid end Valjala maalinnas ristida. Kuigi nad säilitasid seetõttu endised ametid võitja alluvuses ja pealepandud maksukohustus oli tühine, ei tahtnud nad sedagi kanda.
„Tõllu juhtimisel süütus äge mässuleek 1241.a..." Kuid võit jäi vaenlasele."Tõll vallandati oma maavanema ametist ja ta kaotas oma elukoha Tõllustes, Pühas. Vihaselt kolis ta nüüd kõrvalisse
Sõrve, kus ta Ansekülas, praeguse pastoraadi kohale, maja ehitas. Oma südames jäi ta truuks oma ... jumalale...kuid et oma kättemaksplaane võitja ees varjata, võttis ta ehitusmeistrina osa uute kirikute ehitamisest./.../"
Sõrve oli sel ajal veel saar, mida suurest saarest eraldas salm ehk väin.
Täna on salmest saanud omapärane jõgi, mis ühendab Läänemerd ja Riia lahte.
Kui nüüd pisut arvutada, siis selgub, et tänavu võib täituda 770 aastat Suure Tõllu kolimisest Sõrve. Mis annab meile juurde ühe hea põhjuse Suurt Tõllu hea sõnaga meeles pidada.
