Saturday, October 22, 2011

VERNAKULAAR MAASTIK


Sattusin ühe projektiga Saaremaale. Tellija krundilt avastasin jupi kiviaeda.
See ei kulgenud piki piiri vaid "suvaliselt". Maaomanik ei osanud asja
seletada. Talle meenus, et "vanarahvas" räägib - mõisaajal olla kästud aedu
ehitada, ju see jupp ka siis sellest ajast on. Maid on ju vahepeal ümber
mõõdetud mitu korda.
Hiljem maa-ameti geoportaalist avastasin, et see juhuslik jupike kiviaeda on
üks osa mitmekilomeetrisest , kohati katkenud aiast. Ümbritseb mitmekümne
hektari suurust ala. Aed läbib kümneid maaüksusi ja järgib krundipiiri vaid
ühes lõigus, kus kattuvad krundipiirid ja küladelahkmejoon. Planeerijana ja
ruumi kujundajana laiemas mõttes, tekkis professionaalne küsimus: kui aed
ei tähista piiri, siis mida sellega on tähistatud?
Kui aed ei tähista piiri, siis mida tähistab?
Nagu ikka, kui õhus on küsimus, saabub ka m i n g i vastus. Sellel hetkel
leidsin raamatupoest tänaseks juba paljude jaoks eelhoiaku ( kummaline /
imelik / veider ) tekitanud Maie Remmeli raamatu "Mõistatuslik Muinas-Eesti."
Lugesin ja imestasin. Lugesin läbi. Pean tunnistama, et toodud mõttekäigud
sain jagada oma seniste arusaamade pinnalt kolme gruppi:
1.Millega päri olla.
2.Millega vaielda.
3.Nõutukstegevad, millega ei oska ei nõus olla ega vaielda.
Kuigi neid kolmandaid oli vast kõige rohkem, olin vaimustuses, et just siis kui
mul on tekkinud hunnik küsimusi kiviaedadest, leidub keegi, kes oma
versiooni on ära trükkinud!
Kunst ja teadus.
Olles üsna palju suhelnud kunstnikega,
loominguliste inimestega, olen harjunud, et loovad loovad oma maailmanägemise,
uue vaatenurga teada-tuntud nähtusele. Kõrvalseisjatele võib see
maailm ja tihtipeale ka tundub, väga kummaline. Kuid nii sünnivadki kunstis uued
suunad,uued voolud, uued stiilid, ja kogu kunstiajalugu kirjeldabki meile
nende jada .
Seni teadusest üsna kaugel olnuna tundus ometi, et see raamat on pigem
"äratuslik" kunstiprojekt kui teadustöö. Raamatu mõttekäigud, millega vaielda
tahtnuks, tekitasid aga tõsist soovi kujundada välja oma seisukoht. Võibolla
just sellest tekkis huvi otsida oma küsimustele vastuseid teadusest.
Näide kunsti olulisest rollist ühiskonnas - tekitada uus intrigeeriv vaatenurk,
mis viib teema edasise uurimiseni juba teaduslike meetoditega.
Pärandkultuuri inventuur.
Just siis alustas RMK metsandusliku pärandkultuuri inventuuri Saaremaal ja
mul õnnestus inventeerija leping saada. Meid koolitati kasutama asjakohaseid
andmebaase ja varustati lihtsa kuid tõhusa metoodikaga. Sain tasustatud aja
põhjalikumalt maastikku ja kaardimaterjali läbi kammima hakata. RMK sai
oma objektid inventeeritud, mina sain parema ülevaate kiviaedadest.
Üsna põhjalik kaardimaterjal mõisate kõlvikutest ulatub läbi kolme viimase
sajandi. Saaremaa kohta on olemas vanimad nii väikses mõõtkavas kaardid
Eestis ( ja vist ka Rootsi riigis, mille osa Saaremaa oli ).
Enamusell neil on kiviaiad peale märgitud ja välja loetavad. Vanad kaardid on
üsna piisava täpsusega, et mõne tänaseni säilinud objekti või ka tänaseni
kasutusel oleva ja kaardile kantud kohanime järgi kaasaegse aluskaardiga
ühitada, kokku viia. Selleks tuleb vanu kaarte pisut "painutada" kuid moonutused
pole drastilised.
Üllatuslikud tulemused.
1.Kiviaiad jagunevad selgelt kahte gruppi:
1.1.Sirged - külalahkmejoonte ja piiridega kattuvad või hilisemad aiad;
( konkreetne näide - vanemal kaardil paindlike aedadega talukoht
on alates 19.saj st muudetud sirgete aedadega eraldatud
karjamaadeks, kusjuures tänased piirid eiravad kohati sirget
jaotust ja püüavad järgida vanemat jaotust! )
1.2.Paindlikud - mõnes kohas on krundipiiridega kattuvad, enamuses
mitte;
2.Paindlikkus detailis:
Läbi sajandite on jälgitav 2 gupi aedade asukohtade mõningane nihkumine,
muutumine, lokaalne loogete ümber-asetamine.NB! Siin on kriitiline vahet
teha kaardi moonutustel ja tegelikul ümberehitusel ja vajab eraldi tähelepanu.
3. Järjepidevus süteemis:
Lokaalse paindlikkuse juures on selgelt arusaadav süsteemi / struktuuri
põhimõtteline muutumatus, järjepidevus.
Aialadumise tehnika.
Teada on , et "lohakama" väljanägemisega laotud aed on praktikas vastupidavama
konstruktsiooniga, kui "sile ja vinklis" laotisega.
Teada on, et loogeliselt maastikku asetatud aed on praktikas vastupidavam
ja püsivam kui sirge, kuna sel on parem vastupanu külgjõududele ja ei vaju nii
kergelt ümber, saab ehitada kõrgema.
Tundub, et neile, ehitusfüüsikast tulenevatele omapäradele lisaks ( või sellest
tulenevalt? ) on kiviaedade ladumisel/ümberladumisel kasutusel olnud mingi
planeerimis-loogika, mis säilib aedade nihutamisel või uute alade jaotamisel.
Sest kui taotlus on kestvam aed, kuhu see siis maastikus laduda? Trass tuleb
valida nii, et aed saaks võimalikult "õigesse" kohta. Sest kuna ta nii püsiv on
ei tasu teda "valesse" kohta teha, sest siis läheks aega ja jõudu raisku.
Loogeline aed on vastupidavam küll aga kuhu ja kuidas see looge maastikus
teha? See küsimus on konkreetselt iga aialaduja/maakasutaja ees juba enne
kui ta kivi maast üles tõstab ja selle aia aluseks uude kohta asetab.
Kiviaiad on ühest küljest jalgu jäävate kivide ladustuspaigad.
Aga seda võib ka vaadata teistpidi, et kuna aeda on vaja nii ehk teisiti
ehitada, siis kasutatakse selleks niigi jalus vedelevat kivimaterjali. Praktika
käigus jõutakse kestliku ehitustehnoloogiani. Seal, kus nii kestvat materjali
võtta pole, ei ole ka aiad säilinud. Kus pole säilinud aiad, pole ka aedadega
fikseeritud maakasutuse jaotust säilinud. Sest aed jaotab / piirab maastiku
erinevaid funktsioone seal, kus need ei tohi seguneda.
Näiteks peab kari püsima karjamaal, et ta ei läheks vilja.
Põld peab olema piiratud, et mets-ega kariloomad ei pääseks
kahju tegema jne Kogu kasutusel olevat maastikku tuleb kuidagi organiseerida.
Tuleb vastata küsimusele - kuhu ehitada aed, mis kestab väga kaua?
Õige vastus on et, "õigesse kohta".
Kus on aia õige koht?
Tundub, et seda küsimust esitades ja sellele vastust otsides võime jõuda
kiviaia-ladujate maastikukujunduse ehk maastikukasutuse põhimõtete juurde.
Esimene vastus, mis pähe kargab on, et "aia õige koht on piiril".
Ehk tuleb kasuks, kui küsiksimegi nii: "kus on piir?"
Või ümber öeldes : "millisel piiril on aia õige koht?"
Või ümber öeldes: "milline piir on õige piir (kestva) aia jaoks?"
Üsna palju on filosofeeritud argise ja püha vahelisest piirist. Tundub, et
oluline on pisut filosofeerida ka mitme erineva argise funktsiooni omavaheliste
piiride üle.
Vanade mõisakõlvikute kaartide koostamise eesmärk oli maksukogumiseks
vajalike andmete ja arvepidamiseks alusmaterjali saamine ( et muutunud
andmeid kuhugi märkida). Kuna kõigil kõlvikutel on olnud inimestele maastikul
orienteerumiseks hädavajalik KohaNimi, siis on see ka iga kõlviku juurde
märgitud.
Seetõttu on kaartidelt leitavad omaette nimedega tähistatud Põllud.
Kaartidel on ka Niidud - poollooduslikud kooslused. Arvatakse, et Niidud
on looduse ja inimese koostöös kujunenud umbes samast ajast, kui
kasutusele võeti vikat. Eesti aladel arvatavasti 2. saj maj.
Siis leiavad märkimist sellised maastikuruumi osad nagu Karjamaad,
Heinamaad, Murrud, Väljad, Metsad, Arud, Koplid, Seljad, Nõmmed,
Mäed, Augud, Padud,Rabad, Sood ja üht-teist veel.
Oluline maastiku ruumi element on taluõu ja mõis ning erinevad ühendusteed.
Maanteed, külateed ja - tanumad, karjateed, sooteed, veeteed, jääteed,
jalgrajad. Teede hierarhia on omaette teema, millel hetkel pikemalt ei peatu.
Kõiki neid, eraldi kohanimega tähistatud maastikuruumi üksuseid ümbritsevad
looklevad kiviaiad.
Silmitsedes neid kaarte hakkab kaardilugemise ja ruumilise ettekujutuse
oskusega vaatleja tajuma selle maastiku struktuurilist organisatsiooni ehk
ülesehitust.
Maastiku planeering.
Üks selliseid maastikku organiseerivaid olulisi üksuseid on Niit , millega on
liitunud mõned taluõued. Niitu ümbritseval, katkematult lookleval kiviaial on
omakorda sees taluõued. Ümber öeldes :suletud, kiviaiaga ümbritsetud
taluõued on omavahel omakorda ühendatud kiviaiaga ja kogu see "kee"
ümbritseb Niitu.
Mõneti meenutab selline taluõuedega palistatud Niit kaardil viburlast või
kinglooma või mingit rakku.
Taluõuede läheduses leidub alati ka Põld. On ta seespool või väljaspool
Niidu territooriumi aga ikka omaette kiviaia sees. Enamasti asuvad Põld
ja mõni tee lähestikku, mis on ka arusaadav, sest nii põllurammu kui saagi
vedamiseks on vaja juurdepääsu.
Aru on enamasti Niit, mida iseloomustab teatav taimekooslus, mis on tingitud
pinnase omapärast.
Samuti on Padu kas Niit või Karjamaa, mida iseloomustab savine aluspõhi,
mis tingib vee ajutise kogunemise maapinnale pärast suuremaid sadusid.
Ka viimased asuvad kiviaia piiramisrõngas.
Need, kiviaiaga sisse piiratud üksused ongi põhilised maastiku elemendid,
piiritletud majandusüksused / eristatud funktsioonid / eraldiseisvad rakud.
Need moodustavad maastiku struktuurilise ülesehituse. Ülejäänud eelpool
nimetatud maastiku osad asuvad nende vahel.
Suurem osa teedevõrgust asub samuti nende struktuuriüksuste vahelisel alal,
kuigi osa radu ka läbib neid.
Koppel on suuremat sorti maastiku üksus.
Karjamaa võib olla suurem või väiksem.
Selg on mingi vahepealse suurusega ala, tihti Koplit või Karjamaad
taluõuega ühendava liikumissuuna laiendus / laiem ühendusala.
(vaevumärgatavalt kõrgem pinnavorm?)
Auk on tavaliselt mingi maavara ( paas, kruus, liiv ) võtukoht.
Murd on üks huvitav alanimetus, mida pole veel õnnestunud deshifreerida.
On erinevaid versioone tormi käes kergemini langevaid puid kasvatava
pinnasega alast kuni murdesõnast tuleneva kitseneva / aheneva ruumiosani.
Väli on enamasti kidura taimestikuga, mitte soo ega raba kuid aastaringi
vesine, peaaegu mitte millekski kõlbav ala. Vahest ka laiem koht teedevõrgus.
Nõmm on teadagi kadakate ja väheste mändidega, kuiva kasvupinnaga ala.
jne
Kiviaed - funktsioonidevaheline piir.
Siit saab jõuda selle järelduseni, et kiviaiad on laotud funktsionaalsele piirile.
Erinevate pinnaseomadustega maa alad kasvatavad erinevat taimestikku ja
neil on erinev veereziim. Seetõttu sobivad paremini ka üheks või teiseks otstarbeks
põhiliselt põllupidamise ja karjakasvatusega tegelevas ühiskonnas.
Mis ei välista kiviaedade ladumist erinevate sõjanduse / maakaitsega seotud
objektide ümber. Nt maalinnad.
Või sildumiskohtade juures. Näiteks rannalautrid.
Või kultusekohtade ümber. Näiteks Hiied.

http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=2&artid=28291&sec=0

No comments:

Post a Comment